10026 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10026 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 499911.50 |
Y-koordinaat | 6511535.62 |
Mälestise vana number | 46 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 19.04.21
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistis paikneb tasasel rohumaal ja kujutab endast ümbritsevast ca 1 m kõrgemat põhja-lõuna suunalist poolkaarekujulist kõrgendikku, mille pikkus on ca 50 m, laius lõunaotsas 10 m ja põhjaotsas 15 m. Keskel on kõrgendiku laius aga vaid 5 m. Ala on söödis ja kaetud murukamaraga, millest kohati ulatub välja kuni 1 m läbimõõduga raudkive. Rohkem leidub kive kõrgendiku lõunaosas ja põhjatipu lähedal (4 m läbimõõduga alal), kus on kunagi olnud veski. Kõrgendiku lõuna-kaguossa on kunagi rajatud kelder, mille juures vanad sammaldunud õunapuud. Praegu kalmel kasvamas lisaks noored puud ja põõsad. Et muistist pole uuritud, on selle säilivus praegu ebaselge. |
Asukoha kirjeldus Asukoht Martna vald, Keskküla küla. |
Ajalugu Muistise kohta leidub andmeid: F. Leinbock. Kirbla kihelkonna muinasjäänused. 1923, lk 12. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |