10027 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10027 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 485252.48 |
Y-koordinaat | 6519554.78 |
Mälestise vana number | 112-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 25.09.20
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asula kultuurkiht paikneb kõrgema seljandiku läänenõlval, suhteliselt kõrgel maal, põlise põllumaa ja karjamaa piiril. Suurem osa temast jääb Uuetoa talu õueaiamaale ja selle ümber paiknevatele põllulappidele. Ala territooriumil leidub taluhooneid ja talude varemeid. Muld on muinasasula territooriumil tavalisest põllumaast tumedam, sisaldades hulgaliselt põlenud kive, savinõukilde ja savitihendeid. |
Asukoha kirjeldus Asub Keravere küla tuumikus, peamiselt Uuetoa talu ümbruses ning sellest lääne ja lõuna pool, hõlmates ca 200 x 150 m suuruse ala. Haapsalu-Laiküla maanteest jääb asula ca 1,4 km kaugusele ning sinna saab Oonga külast lõuna suunas viivat teed mööda. |
Ajalugu Asula kultuurkiht on registreeritud 1982. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kohalt leiti savinõukild, kivitahk ja savitihend (säilivad Ajalooinstituudis). Asulakoht on dateeritav II aastatuhandesse. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |