Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10083
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 486263.73
Y-koordinaat 6539629.52
Mälestise vana number 2236
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.11.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Kirjeldus


Kalme tee alt välja ulatuv osa on ovaalse põhiplaaniga, kirde-edela suunas 12 m pikk ja 7 m lai ning 0,7 m kõrge. Pealt on kalme suhteliselt tasane ja murukamarasse kasvanud. Siit-sealt paistab kalmepinnast välja kivinukke. Kalme idaserva on kogutud ca 30 cm läbimõõduga raudkive, suuremaid kive ka kalme lõuna- kaguservas, kuhu need on tõstetud künniala laiendamisel. Arvatavasti on seetõttu ka kalme lõunaosa kahjustatud. Kalmesse kaevatud proovisurfis paljandus pruun muld, leidus väiksemaid kive. Kihi paksus 0,7 m.

Sisestatud: 10.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub endisest Uugla mõisasüdamest ca 220 m põhja-loode pool, maantee kaguservas, oletatavasti osaliselt ka selle all, kõrgel tasasel maal, mida varem on kasutatud karjamaana, ka põllumaana.

Sisestatud: 10.11.2008.

Ajalugu


Uugla kalmeid on registreeritud Vello Lõugase poolt 1970. a. Neile juhtis esmakordselt tähelepanu Ilmar Allikmaa. Kalmet ei ole kaevatud (arheoloogiliselt põhjalikult uuritud).
Ilmselt kuuluvad kalmed I aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 12.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 30.12.2014.