Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Kirjeldus

Kivi pikkus loode-kagu suunas ca 90 cm, kirde-edela suunas 70 cm, kõrgus maapinnast mõnikümmend cm. Pealispinnal lohke ja auke.

Asukoha kirjeldus

Kivi asub Kooli talust ca 180-200 m kagus, Sassi-Tooma talust 190 m kirdes. Sassi-Tooma talu juurde viivalt teelt keerab rada ida suunas, mis ristub kiviaiaga. Piki kiviaeda ca 85-90 m põhja pool, kiviaiast veidi ida pool võsas. On olnud tähistatud.

Ajalugu

Mälestist kirjeldanud L. Randre, olemas andmed kirjaliku muistise fikseerimise kohta 1937. a (olevat välja antud tõend tollasele taluperemehele Suurkülale).

Üldinfo

Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.