Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Hiiemägi
Mälestise registri number 10121
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 478138.14
Y-koordinaat 6528549.47
Mälestise vana number 55-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 30.03.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Mälestise tunnus


Mälestise tunnus: kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 04.01.2011.

Kirjeldus


Muistis kujutab endast ca 1 m ümbruskonnast kõrgemale tõusvat laugjat looduslikku kõrgendikku, mille pikkus on kagu-loode suunas ca 100 m, laius ca 50 m. Ümber kõrgendiku kasvab lepavõsa (tänaseks tihe võsa ja mets). Kõrgendik ise on veidi lagedam.
Kõrgendikku on kaevatud (kamardunud) 8 x 5 m läbimõõduga kagu-loodesuunaline ja ca 0,5 m sügavune nõgu. Pikisuunas läbis kunagi kõrgendikku Vigardi tallu viiv tee. Rahvajutu järgi on kõrgendikul olnud ohvrikivi. Praegu võib seal näha üksikuid, enamasti kuni 1 m läbimõõduga kive. Kõrgendiku põhja-kirdeservas, süvendist 8 m ida pool on siiski ka üks veidi suurem, NS suunas 2 m pikk ja 1,2 m lai pealt lame raudkivi. Selle suurim ümbermõõt on 6 m, kõrgus 0,5 m. Kivi pealispinna idaosas leidub kirde-edelasuunaline 30 cm pikkune, 20 ca laiune ja ca 5 cm sügavune looduslik lohk. Võimalik, et selle kivi puhul ongi tegemist ohvrikiviga. Üks suurem 2 m pikkune, 1,5 m laiune ja 0,9 m kõrgune raudkivi leidub siiski ka lagendiku lõuna-kaguservas.

Sisestatud: 04.01.2011.

Asukoha kirjeldus


Mälestis jääb endisest Uueelu talust sadakond meetrit lääne poole, endise Rootsi talu varemetest samapalju loode poole, Vilkla külast 1,3 km põhja-kirde poole.

Sisestatud: 04.01.2011.

Ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas: A. Suurkask (1897) „...Vilkla külas on üks väiklane Hiiemägi, kus veel praegu üks vana hiiepuu pääl kasvab, enne olnud neid sääl nagu mitu tamme“.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 04.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 04.01.2011.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 29.12.2014.