10124 Ohvrikivi ja ohvrikoht Leedapaju
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvrikivi ja ohvrikoht Leedapaju |
---|---|
Mälestise registri number | 10124 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 476934.00 |
Y-koordinaat | 6524883.00 |
Mälestise vana number | 103 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 09.04.21
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Kirjeldus Ohvrikivi asub kõrgel lagedal karjamaal. Kivist sadakond meetrit lääne pool on olnud Jaanimäe nimeline kõrgem kivine küngas- looduslik kõrgendik, millele põlluharimise käigus hulgaliselt kive peale veetud. Kivist 100 m põhja pool ja 250 m ida-kirde pool leidub kaks väiksemat kamardunud kivivaret (ilmselt vanad põllukivihunnikud). Kivist 4 m põhja pool kasvab pihlakas, ümbruskonnas tammesid, mände. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Lannuste külas teede ristumiskohas, endise Lepiku talu maal, sellest talukohast ca 550 m edela pool, Ridala kirikust ca 1,6 km lõuna pool. |
Ajalugu Ohvrikivi kohta leidub andmeid: |
Kaitsevööndi ulatus Kaitse alla kuulub kirjeldatud ohvrikivi ja selle lähim ümbrus. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi mahapanek. Kuna „Leedeloha“ täpset asukohta pole teada, tuleks igasugused suuremad mullatööd (peale põlluharimise olemasolevates piirides) läbi viia vaid arheoloogilise järelevalve all. |
Üldinfo Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised. |