10130 Ohvrikivi Kalevipoja jäljega kivi
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvrikivi Kalevipoja jäljega kivi |
---|---|
Mälestise registri number | 10130 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 475698.50 |
Y-koordinaat | 6521417.35 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 08.04.21
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud kivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kirjalikult fikseeritud pärimus. Maastikuliselt eristatav. |
Kirjeldus Suure loodusliku süvendiga kivi nn Kalevipoja jäljega kivi, mis asub kruusakarjääri servast 94 m ida pool. |
Asukoha kirjeldus Kivi asub kalme 10129 alal. Viimane paikneb Parila-Puise maanteest 300-400 m loode pool, Ridala kooli hoonest ca 130 m põhja pool, endiste sovhoosi töökodade juures. |
Ajalugu Muistise kohta leidub andmeid: |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid ühised kalmega 10129, nähtavad maa-ameti kaardil. |
Üldinfo Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised. |