10133 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10133 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 498830.29 |
Y-koordinaat | 6548170.42 |
Mälestise vana number | 170-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 12.03.08
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Paikneb kõrge põllumaa ja madalate heinamaade piiril, edela suunas madalduval maal. Asulakoha territooriumil on taluhooned, õued ja põllulapid, Küla territooriumil kasvab suuri põlispuid. Eriti intensiivne on kultuurkiht põllulapil end. Rätsepa talust edelas, kus muld on musta värvi, tahmane, selles leidub põlenud raudkive ja üksikuid savinõukilde. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes 0,5 meetrini. Dateeritud II aastatuhandesse. |
Asukoha kirjeldus Mälestise juurde saab Risti-Piirsalu-Kuijõe maanteelt kõrvalteele lääne poole sõites, kusjuures küla tuumik jääb suurest maanteest ca 1 km lääne-edela poole. Muinasaulakoht hõlmab kagu-loode suunas ca 200 m pikkuse ja 100-150 m laiuse ala, piiriks kagus on maaparandusobjekt, loodes Annijüri talu, kirdes külatee ja edelas mõtteline joon külateest 150 m edelas. |
Ajalugu Muistis on avastatud 1985. a septembris M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Asulakohalt koguti mõned savinõukillud. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |