Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Muistis asub kõrgel lagedal karjamaal. Kujutab endast ovaalse põhiplaaniga, veidi NS suunas piklikku murukamaraga kaetud küngast. Künka pikkus NS suunas 9 m ja laius 7 m. Maksimaalne kõrgus keskosas 0,9 m. Kalme on rajatud suure kolmnurkse põhiplaaniga raudkivi idaserva. Kivi on kalme läänepiiriks. Kivi pikkus NS suunas 3 m, laius 2 m ja maksimaalne kõrgus 0,8 m.

Asukoha kirjeldus

Muistis jääb Taebla alevikust 0,5 km loode poole, maanteest 450 m põhja poole. Pajukalda talust 130 m lõuna pool. Kalmest ca 120 m kagusse jäävad kolhoosiaegsed karjalaudad.

Ajalugu

Muistis avastatud S. Heldemaa poolt 1979. a hilissügisel. Proovikaevamisel leiti savinõukild ja põletamata inimluu (Ajaloomuuseumis).

Muistis on dateeritav I aastatuhande I poolde

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.