Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10257
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 624535.93
Y-koordinaat 6574966.50
Mälestise vana number 36-k
Ava kaardil
Kivikalme reg nr 10257. Foto: I. Raudvassar, 25.04.2008.
Kivikalme reg nr 10257. Foto: I. Raudvassar, 25.04.2008. Kivikalme - põhjast. Foto: H. Joonuks, 1976. Kivikalme reg nr 10257. Foto: Ingmar Noorlaid, 25.04.2012. Kivikalme reg nr 10257. Foto: Ingmar Noorlaid, 25.04.2012. Kivikalme, vaade lõunast. Foto: M.Abel, kp 04.09.19
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.09.19

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.09.2006.

Kirjeldus


Kivikalme asub haritaval põllumaal. Kalme on maastikuliselt hästiloetav oma kõrgema pinnase tõttu. Tegemist on ümara, pealt kamardunud kalmega. Puudub arheoloogiamälestise tähis. Kalmele on veetud roostes traati. Kalmest 400 m põhjapoole jääb arheoloogiamälestis Kivikalme "Altarimägi" reg nr 10258.

Sisestatud: 02.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Skeemile nr 2 kaitsevööndi piire ei lisata.

Sisestatud: 02.05.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.02.2015.