10325 Kalmistu "Kolgata", "Pealuumägi"

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kolgata", "Pealuumägi"
Mälestise registri number 10325
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 633997.60
Y-koordinaat 6541879.46
Mälestise vana number 1421
Ava kaardil
Foto: 03.01.2009.
Foto: 03.01.2009. Kalmistu "Kolgata", "Pealuumägi". Foto: M. Abel, 28.04.2010. Maa-alune kalmistu Kolgata ehk Pealuumägi. Foto: H. Joonuks, 1970.
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 28.04.10

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.09.2006.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.02.2015.