Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10605
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 604776.13
Y-koordinaat 6601598.50
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.09.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.03.2011.

Kirjeldus


Tegemist on kivikirstkalmega, mida arheoloogid kutsuvad ka Tõugu VIII kalmeks. Seda kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud, kuid ehituse ja asukoha järgi peaks matmispaiga rajamise aeg jääma vahemikku 1100/1000 - 200 eKr.
(info pärineb V.Langi 2000. aastal ilmunud teosest ,,Keskusest ääremaaks'')

Sisestatud: 10.08.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 10 m mmälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 27.01.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 05.02.2015.