1065 Kadrioru loss • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Kadrioru loss, vanem foto 1 Kadrioru loss, vanem foto 2 Kadrioru loss, vanem foto 3 Kadrioru loss Kadrioru loss Kadrioru loss Kadrioru lossi ansambel pargiga, 1718-1725. a, 19.-20. saj.
Mälestise nimi Kadrioru loss
Mälestise registri number 1065 Mälestise vana number Arh. nr. 151
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Märksõna
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28. märts 2006. a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542) Kuupäev: 05.04.2006
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused

käesoleva teatisega leevendusi ei tehta.
Kuupäev: 10.07.2006 Leevenduse liik: Mälestisel ja kaitsealal

käesoleva teatisega leevendusi ei tehta.
Kuupäev: 10.07.2006 Leevenduse liik: Kaitsevööndis

Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis Kadrioru lossihoone (101040644)
Inspekteerimised

Seisund: hea
Inspekteerimise kuupäev: 05.12.2013
Inspektor: TKVA peaspetsialist, Artur Ümar

Kirjeldused

Liik: Kaitsevööndi ulatus

ühine kaitsevöönd kultuuriministri- ja haridusministri 19. juuli 1995. a määrusega nr 19/2 (RTL 1996, 119/120, 628) ajaloo- ja kunstimälestiseks, kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27), kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 25 (RTL 1997, 88, 522), kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 55 (RTL 1997, 165/166, 935), kultuuriministri 25. märtsi 2003. a käskkirjaga nr 64 (RTL 2003, 43, 641) arhitektuurimälestiseks ning kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Kadrioru hoonetele, pargile ja kunstimälestistele.

Sisestatud: 10.07.2006

Liik: Meedia

- Mis lugu võiks jutustada Kadrioru lossi pidusaali laemaal
www.epl.ee/laupaev/380375

Sisestatud: 05.04.2007

Liik: Mälestise kirjeldus

Ehitati 1718–1725 itaallasest arhitekti N. Michetti plaani järgi. Itaalia eeskujudel astangule rajatud barokklossi peafassaad on kolme- ja tagafassaad kahekorruseline. Peafassaadi arhitektuuris domineerib altaani ja barokse frontooniga keskrisaliit. Tagafassaadi ette ehitati 1933–1934 A. Vladovski projekti järgi uus neostiilne banketisaal ja talveaed. Peahoonet flankeerivad arhitektuurilt lihtsamad tiibehitised. Hoone keskel asub ülakorruseid läbiv erakordselt suurejoonelise sisekujundusega pidusaal, sellest kahele poole jäävad amfilaad-süsteemis väiksemad ruumid. Läbi kõigi korruste ulatuv peatrepikoda on korduvalt ümber ehitatud. Lossi ümber rajati laiaulatuslik park, mille lossile lähemad osad nn ülemine ja alumine aed olid kujundatud regulaarses prantsuse stiilis. Lossi kasutas kahe maailmasõja vahelisel perioodil algul kunstimuuseum, kuid seejärel kohaldati see riigivanema residentsiks. Sellest ajast pärinevad nn Eesti toa ja raamatukogu interjöörid. 1946. aastast kuni 1990. aastate alguseni oli hoone taas kunstimuuseumi käsutuses. Pärast avariiolukorda sattumist ja sellele järgnenud pikka ja põhjalikku renoveerimist asus hoonesse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon.

Sisestatud: 10.07.2006

Liik: Mälestise tunnus

Suurejoonilisim lossi- ja pargiansambel Eesti arhitektuuris. Hästi säilinud 18. sajandi alguse keiserlik suveresidents.

Sisestatud: 10.07.2006