10656 Rauasulatuskoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rauasulatuskoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10656 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 02.12.1997 |
Registreeritud | 02.12.1997 |
X-koordinaat | 654535.56 |
Y-koordinaat | 6566800.73 |
Mälestise vana number | 310-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 03.05.10
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Rauatöötlusega seotud ehitiste ja rajatiste jäänused. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Saunakünka rauasulatuskoht on üks vanemaid teaduslikku huvi äratanud sellelaadseid muistiseid Eestis. Paiga on ära märkinud Constantin Grewingk juba 1887 ning seda on maininud ka Jaan Jung. Muistise taasavastas pea sada aastat hiljem, 1979. aastal A. Lauringson. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. |