Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rauasulatuskoht
Mälestise registri number 10656
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 654535.56
Y-koordinaat 6566800.73
Mälestise vana number 310-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 03.05.10

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.

Mälestise tunnus


Rauatöötlusega seotud ehitiste ja rajatiste jäänused. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 02.06.2014.

Kirjeldus


Saunakünka rauasulatuskoht on üks vanemaid teaduslikku huvi äratanud sellelaadseid muistiseid Eestis. Paiga on ära märkinud Constantin Grewingk juba 1887 ning seda on maininud ka Jaan Jung. Muistise taasavastas pea sada aastat hiljem, 1979. aastal A. Lauringson.
1996. aastal seoses Ilumäe kaevamistega tehti kõrvalepõige ka Palasi külasse, kus oli teada kaks rauasulatuskohta.
Saunakünka rauasulatuskoht asub Punasoo loodeserval madalal liivaoosil endise metsavahitalu maadel. 1996. aasta ekspeditsioonil oli eesmärgiks muistise iseloomu selgitamine ning dateeriva materjali hankimine. Talu metsloomade lisatoitmiseks haritava põllu ülevaatusel leiti hulgaliselt erineva suurusega räbutükke ning kild kedral valmistatud nõust. Kultuurkiht oli õhuke, 15-20 cm, rauatööga seotud rajatised paiknesid tõenäoliselt lagendiku lõunaosas, 200 m pikkusel ida-lääne suunalisel oosil, kus kultuurkiht oli 30-40 cm paksune ja sisaldas palju nõge ja põlenud osakesi.
16 m2 proovikaevand rajati sissevarisenud kivikeldrist 15 m lääne poole oosi harjale. Leiumaterjalis oli palju põlenud ja põlemata liivasegust savi, paar kildu käsitsi valmistatud keraamilise nõu katket ning kiilukujuline ihumiskivi. Täielikult puudusid Ida- ja Kirde - Eestis muinasaja lõpul ja keskajal levinud õhutusdüüside katked, mis lubas oletada, et rauasulatuskoht oli varasemast ajast. Mullapuuriga proovides selgus, et enamik oosist oli kaetud rauašlakikihiga. Radiosüsiniku meetodil saadud dateering Saunakünka rauasulatuskohale on 687 - 890 pKr, mis viitab tõepoolest varasemale ajastule kui, näiteks lähedalasuv Palasi rauasulatuskoht (12.-14. sajand).
(allikas ,,Saunakünka (Viru-Jaagupi khk.) 1996. a. arheoloogiliste proovikaevamiste aruanne'', autor J. Peets)

Sisestatud: 28.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 02.06.2014.

Üldinfo


Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne.
Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval.

Sisestatud: 02.06.2014.