Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmuvare"
Mälestise registri number 10674
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 650412.40
Y-koordinaat 6597498.50
Mälestise vana number 1401
Ava kaardil
Kivikalme "Kalmuvare" reg nr 10674, vaade lõunast. Foto: P. Laidinen, juuli 2006.
Kivikalme "Kalmuvare". Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 18.10.2022. Kivikalme "Kalmuvare". Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 18.10.2022. Kivikalme "Kalmuvare". Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 18.10.2022. Kivikalme "Kalmuvare". Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 18.10.2022. Kivikalme reg nr 10674. Foto: Ingmar Noorlaid, 12.11.2010. Kivikalme reg nr 10674. Foto: Ingmar Noorlaid, 12.11.2010. Kivikalme reg nr 10674. Foto: Ingmar Noorlaid, 12.11.2010. Kivikalme reg nr 10674. Foto: Ingmar Noorlaid, 12.11.2010. Pass - 2-p (Passi tekstiosa asub alapeatükis "Kirjeldused" alapealkirjaga "Mälestise pass") Pass - 2 (Passi tekstiosa asub alapeatükis "Kirjeldused" alapealkirjaga "Mälestise pass") Kivikalme "Kalmuvare" reg nr 10674, vaade läänest. Kivikalme "Kalmuvare" reg nr 10674, vaade lõunast. Foto: P. Laidinen, juuli 2006. Kivikalme reg nr 10674. Foto: Ingmar Noorlaid, 12.11.2010. Kivikalme "Kalmuvare" reg nr 10674, aerofoto. Foto: Ingmar Noorlaid, 22.04.2014. Kivikalme reg-nr 10674 läänest. Foto A. Kivirüüt 03.11.2016.
Galerii(15)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.22

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.11.2006.

Ajalugu


Tarandkalme pärineb II-IV saj, kuid maetud ka X-XI sajandil.
Kalme on võetud riikliku kaitse alla ENSV MN määrusega 31. dets 1964. a, nimestikus nr 1401. Mälestisele on passi koostanud T. Moora 1973. a maikuus.

Sisestatud: 02.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.02.2015.