Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Pühaallikas
Mälestise registri number 10739
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 654137.37
Y-koordinaat 6594505.37
Mälestise vana number 1504
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 16.08.22

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu; 2) Maastikuliselt eristatav;
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 02.11.2006.

Ajalugu


Allikat on kirjeldanud V. Püss Viru-Nigula khk kirjelduses, lk 92 (käsikiri säilub ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogiasektori arhiivis), kes märgib, et allikalt olla vanal ajal ohverdatud ja veel eelmises saj lõpul käidud seal silmi pesemas ja tervisevett viimas.
Tegemist on tõenäoliselt II at kuuluva ohvriallikaga, kuid tema austamise komme võib olla varasem.
Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV MN 31. dets 1964. a määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s“ (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 1, 4. jaan 1974. a, lk 27).
Mälestise pass on koostatud 1981. a juunis. Passi koostas T. Tamla.
Märkus: passi koostamise momendil oli allikas tähistatud kaitsetahvliga.

Sisestatud: 02.11.2006.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 28.01.2015.