| Mälestise nimi | Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj. | ||
| Mälestise registri number | 1087 | Mälestise vana number | 791-k; Arh. nr. 12 |
| Registreeritud | Kinnismälestis | Liigitus | ehitismälestis, ajaloomälestis |
| Märksõna |
|
||
| Arvel | 21.06.1995 | ||
| Registreeritud | 20.09.1995 | ||
| Määrused ja käskkirjad | "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996 |
||
| Katastrikood | |||
| Aadress | |||
| Fotokogu | |||
| Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid | |||
| Inspekteerimised |
Seisund: |
||
| Kirjeldused |
Liik: Meedia - Toomkirikus tulid päevavalgele haruldased baroksed maalingud Liik: Mälestise ajalugu Tõenäoliselt ehitasid taanlased esimese puitkiriku Toompeale kohe pärast Tallinna vallutamist 1219. Esimene kivikirik valmis piiskopliku toomkirikuna 1240 ja pühitseti neitsi Maarjale. See oli väike ühelööviline hoone, mille müüritise osi on säilinud koori ja käärkambri vahelises seinas. Kirikuhoone suurendamist alustati kooriruumist, mis omandas praegused mõõtmed 14. sajandi I pooleks. Seejärel alustati ka pikihoone suurendamist, mis sai põhiosas tänaseni säilinud kuju 15. sajandi keskel. 1684 tabas kirikut tulekahju, mis hävitas enamiku raiddekoorist ja sisustusest. Liik: Mälestise kirjeldus Toomkirikus paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-20. sajandini. Sisestatud: 26.03.2013 |
||
Kaitse alla võtmise protsess
| Protsess | Kuupäev | Staatus |
|---|