Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Taaraorg
Mälestise registri number 10935
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 638271.27
Y-koordinaat 6559830.60
Mälestise vana number 1515
Ava kaardil
Ohverdamiskoht reg nr 10935. Foto: H. Joonuks, 1971.
Ohverdamiskoht reg nr 10935. Foto: H. Joonuks, 1971. Taaraoru kirjeldus 1964. aasta Punases Tähes. Ohvrikoht reg nr 10935. Foto: Ingmar Noorlaid, 28.04.2011. Ohvrikoht reg nr 10935. Foto: Ingmar Noorlaid, 28.04.2011. Ohvrikoht reg nr 10935. Foto: Ingmar Noorlaid, 28.04.2011. Vaade Taaraoru metsases osas. Foto: Pikne Kama, 18.09.2022. Vaade põhja Taaraoru lagedal osas. Foto: Pikne Kama, 18.09.2022. Vaade idast Templimäelt Taaraorgu. Foto: Pikne Kama, 18.09.2022.
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.22

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu; 2) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 06.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi ulatus on märgitud maaameti kaardile.

Sisestatud: 17.11.2011.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 10.01.2015.