10968 Ohvrikivi Suurõ kullaaugu kivi
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvrikivi Suurõ kullaaugu kivi |
---|---|
Mälestise registri number | 10968 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 19.12.1997 |
Registreeritud | 19.12.1997 |
X-koordinaat | 670913.84 |
Y-koordinaat | 6435136.37 |
Mälestise vana number | 1069 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 25.04.22
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Kirjeldus Ohvrikiviks on suurem rändrahn, mille pind on kaldu edela poole, kus ta sulandub maapinnaga sujuvalt kokku. Kivi suurim ümbermõõt on 10,3 m. Laius põhja-lõuna suunas 2,7 m kõrgus edela ja lääne pool 35-65 cm, kirde osas 1,09 m. Kivi pind on üsna sammaldunud ja kunstlikke lohke kivi pinnal ei paista olevat. Suurem looduslik lohk on kivi kagupoolses osas. Kivi ümber ja läheduses on kaevejälgi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Kanepi kihelkonnas. Ohvrikivi asub Hurmi küla lähedal, siia jõuab nii Kanepist tulles kui vana Võru-Tartu maanteelt Varbuse kohalt Kanepi suunas pöörates. Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas. |
Ajalugu Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse. Varasemad kirjalikud andmed kivi kohta puuduvad. |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates. |
Üldinfo Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised. |