Mälestised • 1097 Tallinna Oleviste kirik, 13.-19.saj.

Liik: Meedia

- Varalaegas : Tähenduskivid taevavõlvil
www.ekspress.ee/viewdoc/A1D26FF9015E039BC2257204002FE71A
- Oleviste ligi kaks sajandit vana katus vahetatakse välja
www.epl.ee/artikkel/358251

Liik: Mälestise ajalugu

Oleviste kirik on nime saanud Skandinaavia päritolu pühaku, Norra kuningas Olaf II Haraldssoni järgi. Esimest korda on skandinaavlaste kaubahoovi juures asunud Püha Olavi kirikut mainitud 1267. Tollase kiriku täpne asukoht on teadmata, kuid tõenäoliselt paiknes hoone praegusest kirikust edela pool, Laia ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal, ning rajati ilmselt juba 12. sajandil. Praegusesse kohta ehitati esimene kirik arvatavasti 1330 - selle aastaarvu ja Püha Olevi kujutisega päiskivi avastati kirikust 19. sajandil toimunud ehitustööde käigus. Praeguse mahu ja hilisgooti ilme sai kirik 15. sajandil. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna suurim ehitis. Kiriku siseruum paistab silma kesklöövi suue kõrguse (31 m) ja ilusate tähtvõlvidega kooriruumi poolest.
Kiriku torn koos sihvaka telkkiivriga oli oletatavalt 159 m kõrge, olles 1500. aasta paiku maailma kõrgeim. Oleviste kõrge torn hävis 1625 välgust süttinud tulekahjus ja taastati madalamana 1651. Tänase kõrguse - 123,7 m - sai torn 1820-1840, mil 1820 tulekahjus rängalt kannatada saanud kirik rekonstrueeriti. Kiriku ülesehitamisel ei lähtutud 19. sajandi I poolel valitsenud klassitsistlikus stiilist, vaid hoone rekonstrueeriti gooti stiilis - sellega juhatas Oleviste kirik sisse 19. sajandi II poolel valitsenud historitsistliku kirikuarhitektuuri. Kiriku koori lõunaküljel paikneb 16. sajandi algul vahetult enne reformatsiooni ehitatud Maarja kabel, mis kuulub silmapaistvamate ja kaunimate hilisgooti ehitiste hulka Eestis. Maarja kabeli idafassaadil paikneb 16. sajandi algusest pärinev tiibaltari kompositsiooniga linnakodaniku-kaupmehe mälestusmonument. Oleviste kirik oli 1524. aastani rooma-katoliku kirik, kus peetud esimestest evangeelsetest jutlustest sai Tallinnas alguse reformatsioon ja kirik kuulus 1524-1950 luteri kirikule (kuni 1940 saksa kogudusele). Alates 1950 kasutab kirikut Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide liit. Oleviste kirikus pääsevad külalised kirikutorni ja selle vaateplatvormile, kust avanevad suurepärased vaated Tallinna vanalinnale ja selle ümbrusele.