Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme pikkus loode-kagu suunas on 35 m ja laius 25 m. Kalme on suhteliselt terve, vaid loodepoolses servas on lõhkumisauk. Sinna ümbrusesse on lahtisi kive peale loobitud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme asub Vooreküla-Puskaru teelt lääne poole keerava Ala-Juusa tee ääres. Kalme reg nr 10990 jääb kalmest reg nr 10989 kagu poole.

Ajalugu

Kalme võib dateerida I aastatuhande I poolde. Juusa kalmeid (kalmed reg nr 10989-10991) on märkinud 1921. a V. Raid ja 1925. a K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses (käsikirjad Ajaloo Instituudis). 1963. a Juusa kalmete inspekteerimisel tegi arheoloog S. Laul kalmesse reg nr 10990 väikese prooviaugu, kust leiti pronksrõngake (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Muinsuskaitseseaduse järgi on kaitsevööndi laiuseks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Kaitsevööndi piirid on Muinsuskaitseametis täpsustamisel.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.