Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Korbõläte
Mälestise registri number 11025
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 669920.00
Y-koordinaat 6440781.37
Mälestise vana number 1051
Ava kaardil
pass - 1
pass - 1 pass - 1-p pass - 2 pass - 3 Ohvriallikas jõe orus. Foto: Pikne Kama, 06.05.2020 Ohvriallika vaade. Foto: Pikne Kama, 06.05.2020 Ohvriallikale lähivaade. Foto: Pikne Kama, 06.05.2020
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.05.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Allika pikkus väljavoolukohast kuni Hilba jõeni on 6,5 m, laius 0,6-1 m. Allikasängi põhjas esineb väiksemaid raudkive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Allikas voolab välja Hilba ürgoru parema veeru aluspõhjast. Allikas voolab ligikaudselt põhjast-lõunasse ja ühineb Hilba jõega.

Sisestatud: 16.05.2012.

Ajalugu


Ohvriallika traditsioon ulatub tagasi tõenäolist I aastatuhandesse, püsides edasi kuni 19. Sajandini ja võimalik, et ka kuni tänapäevani. Allikat on nimetatud kogumikus „Kas tunnd maad“, Tallinn, 1965, lk 642, kus mainitakse, et rahvapärimuse kohaselt olevat Hilba allikal tervendav toime (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 06.03.2015.