Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääpa läbimõõt on 7 m, kõrgus 0,6-0,7 m. Kääbas on lame, laugete nõlvadega, kusjuures kääpa põhjanõlv on järsem ja kõrgem kui lõunanõlv. Kääpa keskel on madal, sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääpad, mälestised reg nr 11031-11034, asuvad endise jaotuse järgi Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Kääbaskalmistu paikneb künklik-lainjal liivase pinnakattega alal, jäädes põhja-lõuna suunalise metsade vahelise tee äärde. Kääbaskalmistu koosneb 4 liivast kuhjatud kääpast. Kääbas reg nr 11033 jääb kääpast reg nr 11032 edelasse.

Ajalugu

Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaste (reg nr 11031-11034) olemasolule Tsähknäpalos on viidanud K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses 1925. a, lk 23 (käsikiri ajaloo Instituudis).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.