Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11045
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 668083.70
Y-koordinaat 6442237.44
Mälestise vana number 2594
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 28.08.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune, läbimõõduga 9 m, kõrgusega 1 m. Kääbas on lame, ühtlaselt laugete nõlvadega. Kääpa keskosas on väike lohk. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääpad, mälestised reg nr 11035-11047, asuvad endise jaotuse järgi Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Kääbaskalmistu paikneb künklik-lainjal liivase pinnakattega alal, jäädes kirde-edelasuunalisest metsateest idakaarde, metsaservale. Kääbaskalmistu koosneb 13 liivast kuhjatud kääpast. Kääbas reg nr 11045 jääb kääpast reg nr 11036 ida poole.

Sisestatud: 14.05.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaste olemasolule Tsähknapalos on viidanud K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses 1925. a, lk 23 ( käsikiri Ajaloo Instituudis), kus mainitakse, et kääbastest on leitud luustikke ja relvi. Kääbastest saadud leiud on kaduma läinud. Rahvapärimuses peetakse kääpaid nagu teisigi samasuguseid muistiseid Põhjasõja aegseteks matusepaikadeks (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.