Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11077
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 677889.05
Y-koordinaat 6431026.98
Mälestise vana number 267-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.11.08

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.12.2006.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune, madal ja laugete nõlvadega. Tema läbimõõt on 6 m, kõrgus ligi 0,4 m. Kääbas on lõhutud, tema keskel on suurem auk. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11069-11077, asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääpas jäävad Vedo külast Kähri küllas minevast teest ligi 250 m lõuna poole, metsaservast ligikaudu 100 m lõuna poole, kahele poole metsateed. Kääpad paiknevad lainjal tasandikul okaspuumetsas, Vedo ojast põhja poole tõusva oru pervel paikneval seljakul. Kääbas reg nr 11077 asub Kääpast reg nr 11070 loode pool.

Sisestatud: 20.05.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades peaks kääbas kuuluma I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11069-11077) kohta puuduvad varasemad andmed. Kääbaste olemasolu ja asukoha tegi arheoloog M. Aunale teatavaks endine kolhoosi „Koit“ autojuht R. Tobreluts 18. oktoobril 1979. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.