Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11105
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 710520.44
Y-koordinaat 6438598.18
Mälestise vana number 27-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 07.05.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb pikkadest ja ümmargustest kääbastest reg nr 11101-11110. Ümmargused kääpad on üsna madalad, nende kõrgus jääb vahemikku 0,3- 0,9 m. Piklikud kääpad on kõrgemad, nende kõrgus ulatub kuni 1,2 m. Kääpaid ümbritsevate kraavide jälgitavus on ebaühtlane. Kõigil kääbastel esineb suuremaid või väiksemaid sammaldunud lohke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Petseri maakonnas, Lobotka vallas. Kääbas paikneb Tartu-Värska maanteest ida pool, okaspuumetsas, liivasel tasandikul.

Sisestatud: 20.06.2012.

Ajalugu


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11101-11110) kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut on kirjeldanud L. Zouroff, Lobotka valla muinasjäänuste kirjelduses 1937. a, lk 26 (käsikiri Ajaloo Instituudis) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 20.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 06.03.2015.