Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on põhja-lõuna suunas 16 m pikk, laius ulatub 9-9,5 m, kõrgus kuni 1 m. Kääbas on pealt kumer, kirdepoolne külg on järsem kui edelapoolne. Kääpa keskosast põhja poole on madal, sammaldunud lohk. Kääbast ümbritsev kraav on jälgitav kogu ulatuses, selgemini pikikülgedel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Puugnitsa külas. Kääbas asub Mikitamäe-Kahkva maanteest lõuna pool. Kääbas reg nr 11133 jääb kääpast reg nr 11132 kirde poole.

Ajalugu

Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11132-11135, juhatati arheoloog M. Aunale 1978. a augustis. Kääbaskalmistu esitati kaitse alla võtmiseks 1978. a septembris (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.