11154 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11154 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 712646.67 |
Y-koordinaat | 6434296.44 |
Mälestise vana number | 121-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 16.08.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 9,5-11 m, kõrgus 0,4-0,6 m. Kääpa keskel on madal, sammaldunud lohk. Kääpa põhjapoolne osa on kõrgem ja järsem kui lõunapoolne osa. Kraav kääpa ümber on selgemini märgatav põhjapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11149-11157, asub endise jaotuse järgi Setumaal, Lobotka vallas. Kääbaskalmistu jääb Karisilla-Rõsna teest põhja pool, Pikva järvest ligikaudu 500 m loode pool, männimetsas. Kääbas reg nr 11154 asub metsateest lääne pool kõrval, jäädes kääpast reg nr 11153 edela poole. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu on avastatud 1976.a septembris arheoloog M. Auna poolt. Esitatud kaitse alla võtmiseks 1976. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |