Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas kuulub kombineeritud kääbaste rühma – tema kaguotsas on ümmargune kuhjatis, loodepoolse osa moodustab aga pikk kuhjatis. Kääpa kogupikkus loode-kagu suunas on 27 m, pikliku osa laius on 7 m, ümmarguse osa laius aga 11 m; kõrgus kaguotsas ulatub 1,2 m, loodeotsas aga 0,6 -0,7 m. Kääpal esineb erineva suurusega sammaldunud auke. Kraav kääpa ümber on selgemini jälgitav vaid tema pikikülgedel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11234-11238), mis asub Orava asula keskusest ligikaudu 1,5 km kagu pool. Maastikulist paikneb kääbas lainjal tasandikul.

Ajalugu

Kääbas kuulub suuruse ja kuju järgi otsustades I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11234-11238) näidati arheoloog M. Aunale kätte 11.07.1977. a tolleaegse Orava sovhoosi metsavahi poolt. Kääbaskalmistu esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1977. a septembris. Kääpale on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.