11384 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11384 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 701514.02 |
Y-koordinaat | 6415967.39 |
Mälestise vana number | 85-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 22.08.07
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asub kuuest kääpast koosnevas grupis, teistest madalam, laugete nõlvadega. Läbimõõt 7 m, kõrguseks umbes pool meetrit. |
Kirjeldus Kääbas kuulub 6 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11382-11387. Kääbas on olnud madal, laugete nõlvadega, pealt kumer. Tema läbimõõt on 7 m ja kõrgus 0,5 m. Kääpa keskosas on sügavam, sammaldunud lohk. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11382-11387), mis asub Hanikase-Tamme maantee ääres jäädes maanteest lõuna suunas. Maastikuliselt paiknevad kääpad Piusa ürgoru kõrgel terrassil. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu kohta puuduvad varasemad andmed. T. Karopun Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a märgib vaid kolme kääbast (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1970. a sügisel Piusa kääbastikke inspekteerides leidis arheoloog M. Aun eelpoolmainitud kääbaste lähedusest veel kuus kääbast. Rahvapärimuses tuntakse kääpaid Põhjasõja-aegsete patareiasemetena. Kääbaste kaevamisel asjaarmastajate poolt olevat neist leitud luid. Kääbastele on koostatud pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |