Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11467
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 702924.95
Y-koordinaat 6416419.71
Mälestise vana number 1135
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.07.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb seitsmest ümmargusest liivast kuhjatud kääpast reg nr 11463-11469. Ümmarguste kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 6-9 m. Nende kõrgus on väga madal jäädes vahemikku 0,1-0,6 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on mõnel pool märgatavad ja mõnel pool vaevumärgatavad.

Sisestatud: 12.07.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11463-11469) paikneb Tuderna metsavahi talu vahetus läheduses, sellest kirde ja ida pool, Tuderna jõe vasaku kalda läheduses, Liiva-Tuderna-Lindora maantee läheduses.

Sisestatud: 12.07.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11463-11469) on maininud baltisakslane J. Klinge 1884. a teoses "Ueber Verberitung von alten Begraebnissplatzen im Neuhausen Kirchspiel" (käsikiri Ajaloo Instituudis) ning T. Karopun 1922. a Vastseliina kihelkonna kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koosataud pass 1974. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 01.03.2015.