11467 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11467 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 702924.95 |
Y-koordinaat | 6416419.71 |
Mälestise vana number | 1135 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 05.07.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb seitsmest ümmargusest liivast kuhjatud kääpast reg nr 11463-11469. Ümmarguste kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 6-9 m. Nende kõrgus on väga madal jäädes vahemikku 0,1-0,6 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on mõnel pool märgatavad ja mõnel pool vaevumärgatavad. |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11463-11469) paikneb Tuderna metsavahi talu vahetus läheduses, sellest kirde ja ida pool, Tuderna jõe vasaku kalda läheduses, Liiva-Tuderna-Lindora maantee läheduses. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11463-11469) on maininud baltisakslane J. Klinge 1884. a teoses "Ueber Verberitung von alten Begraebnissplatzen im Neuhausen Kirchspiel" (käsikiri Ajaloo Instituudis) ning T. Karopun 1922. a Vastseliina kihelkonna kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koosataud pass 1974. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |