11475 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11475 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 682004.60 |
Y-koordinaat | 6446105.16 |
Mälestise vana number | 933 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 24.11.06
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub kolmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11475-11477). Kääbas reg nr 11475 on võrdlemisi ühtlasel järskude nõlvadega, kusjuures põhja- ja läänenõlvad on mõnevõrra kõrgemad ja järsemad kui ida- ja lõunanõlvad. Kääpa läbimõõt on 10 m ja kõrgus 1,7 m. Kääpa läänenõlval asub madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on vaevaltmärgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11475-11477) paikneb Kärsa-Eoste maanteest kirdes Porgandiveski lähedal. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu ligikaudu põhja-lõunasuunalise laia vallseljaku lael. Kääbastest ligikaudu 150 m lääne pool voolab keset soist lammi Ahja jõgi. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades võiks see kuuluda I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11475-11477) on kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 31 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastel teostatud kaevamistest ning leidudest andmed puuduvad. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |