Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalmistu ala suurus on 20 x 30 m ja seal leidub suuri raudkive. Kalmistu ala on võrdlemisi künklik ja vanade lohkudega. Kalmistu peal kasvavad suured kased ja männid.

Asukoha kirjeldus

Kalmistu asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kalmistu paikneb Meemaste-Kiuma maanteest 300 m kirdes. Kalmistust põhja suunas jääb Tännassilma oja.

Ajalugu

Mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole, kuid ilmselt on tegemist 13.-18. sajandi Lõuna-Eestile omase külakalmistuga.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Üldinfo

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).