Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Lipualonõ
Mälestise registri number 11564
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 701297.21
Y-koordinaat 6442496.97
Mälestise vana number 1013
Ava kaardil
Ohverdamiskoht Võhandu kõrgel kaldal. Foto: P. Kama, 06.05.2020
Ohverdamiskoht Võhandu kõrgel kaldal. Foto: P. Kama, 06.05.2020 Ohverdamiskoht Võhandu kõrgel kaldal. Foto: P. Kama, 06.05.2020 Ohverdamiskoht Võhandu kõrgel kaldal. Foto: P. Kama, 06.05.2020
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.05.20

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Ohverdamiskoht on maa-ala Võhandu jõe pervel, avatud maastikul. Ohverdamiskoha jõepoolses servas kasvavad suured tammed (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.12.2012.

Asukoha kirjeldus


Ohverdamiskoht asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Ohverdamiskoht paikneb Jaama-Rahumäe maanteest kagu pool, vahetult Võhandu jõe ääres. Maastikuliselt asub Ohverdamiskoht Võhandu jõe kalda kõrgel pervel, mälestise Pelgupaik (reg nr 11565) vahetus läheduses.

Sisestatud: 14.12.2012.

Ajalugu


Ohverdamiskoht kuulub II aastatuhandesse. Ohverdamiskoha ja Pelgupaiga (mälestis reg nr 11565) kohta on andmeid O. Ugarti Põlva kihelkonna kirjeldus 1922. a lk 43 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et Võhandu kõrgel kaldal kasvavad mõned vanad tammed, mis rahvajutu järgi ohverdamiskohaks olnud. Hiljem on kogu kallas Rahumäe mõisapargiks muudetud. All kaldas on koobas, mis sõja ajal peidukohaks on olnud. Mälestisele on 1978. a septembris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.12.2012.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 28.02.2015.