11587 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 11587 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 660263.23 |
Y-koordinaat | 6434201.58 |
Mälestise vana number | 237-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 12.09.22
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme kujutab endast 6 x 6 m suurust kivivare, mis tõuseb 30-40 cm ümbrusest kõrgemale. Põhjapoolses osas on näha suuri kive sügavalt maa sees, lõunapoolses osas on neid ka maapinnal ning ilmselt on sinna hiljem kive peale veetud. Kalme on lõhutud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme kuulub 20 kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 11585-11604). Kalmed paiknevad Saverna-Jõksi maanteest lääne pool. Maastikuliselt paiknevad kalmed põhja-lõunasuunalise seljandiku idapoolsel veerul, kus maapind on laugjam. Kalmetest lõunakaares voolab teega paralleelselt orus lõuna suunas Vagula järve suubuv Pühajõgi. Kalmetest lõunapoolsemad on reg nr 11585-11590, mis asuvad avatud maastikul, kalmed reg nr 11591-11592 asuvad avamaastiku ja metsase ala piiril, kalme reg nr 11593 asub maantee servas madalal alal ning üksteist põhjapoolset kalmet, reg nr 11594-11604 asuvad 1,5 m kõrgusel kitsal liivaseljandikul põhja-lõunasuunaliselt reas. |
Ajalugu Kalmed (reg nr 11585-11604) kuuluvad sealt saadud leidude ja ehituse järgi otsustades I aastatuhande I poolde. Kalmeid on kirjeldanud 1921. a V. Raid Kanepi kihelkonna kirjelduses lk 33-35 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kes on loendanud siin viis kalmet. 1925. a on kalmeid uuesti kirjeldanud K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 10-12 (käsikiri samas), kes kirjeldab nelja kalmet. Mügra kalmetest on jõudnud mõned leiud Viljandi muuseumi. Mälestisele on koostanud 1975. a oktoobris passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |