11630 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 11630 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 674140.00 |
Y-koordinaat | 6449740.88 |
Mälestise vana number | 1237 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 29.02.24
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on madalam, murukamaraga kaetud küngas, kus on rohkesti suuremaid ja väiksemaid raudkive. Kalme pikkus loode-kagu suunas on 16 m, vastassuunas 13 m ja kõrgus ümbritsevast maapinnast 0,3-0,4 m. Kalme pind on üsna lohklik. Kõik lohud on vanad ja praeguseks kaetud kamaraga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kivikalme asub Tartu Petseri raudteest edela pool. Maastikuliselt asub kivikalme nõrgalt lainjal tasandikul, põllu ääres. |
Ajalugu Kivikalme kuulub I aastatuhande I poolde. 1967. a inspekteeris arheoloog S. Laul Leevi küla kalmeid (inspektsiooni aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisel on koostanud passi 1979. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |