Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11702
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 690019.66
Y-koordinaat 6432334.04
Mälestise vana number 1280
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.02.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.11.2007.

Kirjeldus


Kääbas kuulub 12 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11691-11702). Kääbaskalmistu kõige lõunapoolsem, käesoleva loetelu järgi viimane 12. kääbas. Kääbas on madal ja lameda kujuga ning laugete nõlvadega. Kääpa kirdekülg on mõnevõrra järsem, kääpal on 1972. a koostatud passi andmetel mitmeid lõhkumise jälgi.

Sisestatud: 26.11.2007.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaa, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11691-11702), mis paikneb Leevi-Soohata maantee ja Võhandu jõe vahelisel ala. Maastikulisel paikneb kääbaskalmistu Võhandu ürgoru järsakulisel pervel, nõrgalt lainjal liivatasandikul.

Sisestatud: 28.01.2013.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Süvahavva küla kääbastikku on käinud vaatamas dr Fr. R. Kreutzwald 1848. a. Lähemalt on Süvahavva kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11691-11702) kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 35 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kääpaid on kaevatud ning leitud siit vaid tuhka ja luutükikesi. Mälestisel koostanud passi 1972. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 16.02.2015.