Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 11 m, kõrgus 1,5-1,6 m. Kääbas on järsemate nõlvadega, pealt olnud nähtavasti kumer. Praegu on keskosa lõhutud. Piki kääpa kirdenõlva on alla jalamini kaevatud pikk kraav. Kääpal esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on jälgitav vaid põhjapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas paikneb Viluste-Lindora maanteest vahetult lääne pool. Kääpast põhja poole jääb kääbas reg nr 11705. Maastikuliselt paikneb Kääbas künklikul tasandikul, kõrgema künka lael, mis on kaetud metsaga.

Ajalugu

Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid (mälestised reg nr 11704-11705) on kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 38 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et ühest kääpast (reg nr 11705) olla liiva võtmisel leitud luutükikesi. Mälestisele on passi koostanud 1974. a septembris arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.