Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11726
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 506377.58
Y-koordinaat 6471718.00
Mälestise vana number 40-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(12)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.09.22

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Inimluude olemasolu.

Sisestatud: 29.05.2008.

Kirjeldus


Tegemist on ümbritsevast maastikust mõnevõrra kõrgema liiva-kruusa künkaga, millest nii põhja kui ka lõuna poole jäävad karjäärid. Matused tulid välja lõunapoolse karjääri põhjapoolsel nõlval, maapinnast u 50-70 cm sügavusel. Kalmistu täpseid piire ei ole võimalik kindlaks määrata. Ilmselt on kalmistu ala algselt olnud suurem, kui see tänaseks säilinud on, kuna lahtisi luid on esinenud ka vahetult lõunapoolse karjääri läheduses.

Sisestatud: 03.02.2009.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnu maakonnas, Audru vallas, Soomra külas. Kalmistu jääb endise Pärnu EPT territooriumile, Peedi talust u 250 m kagusse, Kihlepa-Tõstmaa teest u 50 m läände, kahe karjääri vahelisele alale.

Sisestatud: 28.01.2009.

Ajalugu


Tegemist on 16.-18. sajandisse dateeruva maa-aluse kalmistuga.
Tavaliselt rajati maa-alused kalmistud põllumaa servadele, kõrgematele ja kuivematele kohtadele, eriti kruusa ja liivaseljakutele.

Sisestatud: 03.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25).

Sisestatud: 04.01.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.