11726 Kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 11726 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 06.01.1998 |
Registreeritud | 06.01.1998 |
X-koordinaat | 506377.58 |
Y-koordinaat | 6471718.00 |
Mälestise vana number | 40-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(12)
Paikvaatluse kuupäev: 08.09.22
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Tegemist on ümbritsevast maastikust mõnevõrra kõrgema liiva-kruusa künkaga, millest nii põhja kui ka lõuna poole jäävad karjäärid. Matused tulid välja lõunapoolse karjääri põhjapoolsel nõlval, maapinnast u 50-70 cm sügavusel. Kalmistu täpseid piire ei ole võimalik kindlaks määrata. Ilmselt on kalmistu ala algselt olnud suurem, kui see tänaseks säilinud on, kuna lahtisi luid on esinenud ka vahetult lõunapoolse karjääri läheduses. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Pärnu maakonnas, Audru vallas, Soomra külas. Kalmistu jääb endise Pärnu EPT territooriumile, Peedi talust u 250 m kagusse, Kihlepa-Tõstmaa teest u 50 m läände, kahe karjääri vahelisele alale. |
Ajalugu Tegemist on 16.-18. sajandisse dateeruva maa-aluse kalmistuga. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25). |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |