1192 Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj. • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj. Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj. (2) Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj. (3)
Mälestise nimi Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj.
Mälestise registri number 1192 Mälestise vana number 837-k; Arh. nr. 155
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Märksõna
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
Katastrikood
Aadress
Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis Pirita kloostri varemed (220402639)
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 03.08.2011
Inspektor: TKVA spetsialist, Toomas Tamla

Kirjeldused

Liik: Meedia

- artikkel " Pirita kloostrile pakutud katus ei sobi muinsuskaitsele"
www.postimees.ee/071005/esileht/siseuudised/tallinn/179363.ph

-Pirita klooster saab ajutise katuse
www.epl.ee/artikkel_327058.html

-Pirita hälliks on 600-aastane klooster
www.postimees.ee/150607/esileht/siseuudised/tallinn/266489.php

Sisestatud: 15.06.2007

Liik: Mälestise ajalugu

Pirita klooster oli suurim nunnaklooster Vanal-Liivimaal. Kloostri asutasid 1407. aastal Tallinna kaupmehed, kuid ehitustöid toetas aktiivselt ka Liivi ordu. Kloostri rajamisel järgiti Birgitta ordu põhikirja, millele tuginedes alustatid kloostrikompleksi ehitamist 1417. aastal. Nunnade klausuur valmis põhiosas 1431. aastal, kloostri kirik pühitseti sisse 1436. aastal. Suuremad ehitustöid tehti kloostris veel 16. sajandi alguses. Pärast reformatsiooni 1525. aastal kohandati klooster ümber kasvatusasutuseks. Nunnade klausuur põles 1564. aastal. Lõplikult purustati klooster Liivi sõjas. Kloostri territooriumile rajati 17. sajandil kalmistu kuhu maeti 20. sajandi alguseni. Müüride konserveerimisega alustati 1909. aastal. Imposantsete kirikumüüride kõrval on kaevatud ja puhastatud välja ka klausuuride müürijäänused. Kloostrikompleks on kujundatud varemetepargiks.

Sisestatud: 15.05.2014

Liik: Mälestise kirjeldus

Algne kloostrikompleks koosnes kolmes iseseisvast hoonekogumist ehk nunnade klausuurist, vaimulike klausuurist ja klausuuride vahele paigutatud kirikust. Vastupidiselt Birgitta ordu põhikirjale paigutati kiriku kõrge viiluga peasissepääs mitte idaseina vaid mööduva maantee tõttu lääneseina. Kloostrikirik on kõige terviklikumalt säilinud kompleksi osa. Tegemist on olnud suure kolmelöövilise kodakirikuga, mille välisilme määras kõrge viilkatus ning Tallinnale iseloomulikust arhitektuurikeelest laenatud 35 meetri kõrgune dekoratiivsete astmikniššidega hiigelviilust, millel kolm kõrgel paiknevat akent ning fassaadi keskel samuti Tallinnale iseloomulik astmikportaal.

Sisestatud: 15.05.2014