Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Põllul asuvad 2 kivikalmet, esimene neist on ovaalse põhiplaaniga, pikiteljega kirde-edela suunas 45 m x 30 m loode-kagusse, kõrgusega 1,5 m. Kivid on erineva suurusega ja paiknevad ebakorrapäraselt, keskosas tihedamalt. Hiljem on kive põllult juurde lükatud. Kogu vare on võsastunud. V. Lõugas 1970. a leidnud põlenud ja põletamata inimluude tükke ja savinõude kilde.

Asukoha kirjeldus

Kivikalmed asuvad Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Käbikülas, Hiie talu maadel. Kivivared paiknevad Hiiemäe nime kandval künkal keset põldu. Läheduses oleva Jaagupi talu maadel on samuti kaks kalmet.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi ulatus on 10 (kümme) meetrit praegusest kalme välispiirist. Kalmele pole lubatud juurde vedada kive ega muul viisil seda risustada.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.