Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Kirjeldus

Kivi on pealtvaates ebakorrapäraselt kolmnurkse kujuga, pikkusega loode-kagu suunas 2,7 m, laiusega edelast-kirdesse 2,1 m. Pealt on kivi kumer, edelapoolne serv tõuseb suhteliselt järsult 1,2 m kõrguseni. Ka kirdepoolne serv on järsk kõrgusega 1,1 m. Kivi pealispind laskub aeglaselt kagusuunas, kus moodustub 0,6 m kõrgune järsk serv. Loodesuunas laskub pealispind ühtlaselt kuni maani.
Kivil on kirdepoolses osas 15 lohku, läbimõõduga 6-7 cm ning sügavus ulatub 2 - 2,5 cm.

Asukoha kirjeldus

Mälestis asub Kohila vallas Pihali külas Mikuri katastriüksusel u 110 m Mikuri talu elamust loodesuunas. Lohukivi paikneb Mikuri talu õueaiamaad ümbritseva kuuseheki taga (heki läänepoolse nurga juures) põllumaa servas. Kivist u 170 m kirdesuunas asub kivikalme.

Ajalugu

Dateeritud I aastatuhat eKr - I aastatuhat pKr.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Üldinfo

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.