12305 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12305 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 384006.86 |
Y-koordinaat | 6467623.83 |
Mälestise vana number | 9-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 06.10.09
Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kivikalme kaevati osaliselt läbi 1958.-1959. aastal. Kivikirstkalme on ümmargune kangur läbimõõduga 11-13 m ja kõrgusega kuni 1 m. Kalme keskel paiknes üsna hästi säilinud põhja-lõunasuunaline 1,3 m pikkune ja 0,4 m laiune kivikirst, mis oli ehitatud serviti asetatud suurtest paeplaatidest. Kirstu katsid kaanena samuti paeplaadid. Kalme keskosa ümbritses kaks kontsentriliset kiviringi, mis olid laotud raudkividest. Surnud olid maetud mõlema kiviringi vahelisele, umbes 3-3,5 m laiusele alale. Ühtekokku loendati vähemalt 17 luustikku, mis olid selili siruasendis. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |