Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Tegemist on ligikaudu 80 m pikkuse, 30-40 m laiuse ning 1 m kõrguse kivikalmega. Praeguseks on kalme pind sammaldunud ning kalmel kasvavad kadakad.

Asukoha kirjeldus

Kivikalme paikneb Kogula-Kärla maanteest (nr 21178) vahetult ida pool.

Ajalugu

Kivikalme pärineb II aastatuhandest.Kivikalmet on kirjeldatud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 82. Kivikalme on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Kirjandus

Kalmistu Kogula küla karjamaal, "Pitsi Aadu" koha sees (omanik 1924. a. Juhan Sepp), Kogula-Mõnuste-Kärla tee idaäärel; kohal, kust põld teest kaugemale läheb.

Karjamaal on rohkesti paaskivide kilde, mille all liivane muld. Pääl kasvavad kadakad. Kalmeaseme pikkus umbes 80 m, laius 30-40 m, läänepool on kõrgem. Kõrgus umbes 1 m. Talupojad on sääl kaevanud, kusjuures maa päält on leitut võrusid ja teisi asju. Ka õpetaja Kerg on kaevanud sääl; tema teadaande järele on mõnes allikas esinev Mai- ja Mäeküla sama, mis Paadla Mäe talu kalm.

Et Paadlas muid niisuguseid kalmi pole, on arvatavasti "Pitsi Aadu" talu maal olev kalm RK publitseeritud ja Kergi kaevatud kalm. Leiud säliuvad Kuressaares Kergi tahvli järgi (nüüdne Saaremaa Muuseum), mille hulgas on väljakaevatud hoburaudsõlg, nuga, potitükk. odaots, mõõk, savipotte, pronkskette jt.

[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, 1924, lk 82]

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.