Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12409
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 396890.50
Y-koordinaat 6469309.18
Mälestise vana number 662
Ava kaardil
Kivikalme reg nr 12409 (662) - edelast. Foto: E. Väljal, 05.05.1983. (Muinsuskaitseameti arhiiv).
Kivikalme reg nr 12409 (662) - edelast. Foto: E. Väljal, 05.05.1983. (Muinsuskaitseameti arhiiv). Kivikalme. Foto: Rita Peirumaa, 17.11.2008. Paiküla kalme tähis, reg nr 12409. Foto: Rita Peirumaa, 2010.
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rikutud

Paikvaatluse kuupäev: 01.08.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 02.09.2013.

Kirjeldus


Kivikalme paikneb mändide all. Samblaga kaetud kivivare eraldub looduses veidi kõrgema kohana.

Sisestatud: 17.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Kärla-Karujärve teelt (nr 21117) Karujärve poole sõites Paikülas. Maastikus on kaugelt näha kõrgem liivaluide, mille taga algab metsatee. Kivikalme paikneb omaaegse kolhoosi loomade matmispaiga lähedal.

Sisestatud: 17.11.2008.

Ajalugu


Kivikalme pärineb II aastatuhande algusest.

Sisestatud: 12.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 02.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 02.09.2013.