Mälestise tunnus

Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Muistne tööpaik on ligikaudu 3 m kõrge piklik seljak, mille suurim laius ei ületa 30 meetrit, pikkus aga on üle poolesaja meetri. Musta mulla ala paikneb selle mäe harjal, hõlmates 20 kraadise nurga all pikliku umbes 23 m pikkuse ja ristipidi umbes 11 m laiuse ala. Muld neis piirides on nõgine ja sisaldab põlenud kive, mis on osalt päris puruks murenenud. Kihi paksus on vähemalt 0,4 m, õhenedes servade poole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Muistne tööpaik asub endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Mälestis jääb Üüvre külatuumikust kirde poole. Muistsest tööpaigast loode, lääne ja edela poole jäävad arheoloogiamälestised asulakoht reg nr 12420, muistsed põllud reg nr 12440, kivikalmed reg nr 12421-12432 ja lohukivid reg nr 12436 ja 12437. Tegemist on metsa ja põllu vahele jääva, ümbritsevast maastikust veidi kõrgema alaga.

Ajalugu

Leidude täielik puudumine raskendab selle objekti dateerimist. Pole aga võimatu, et mägi on sellisel kujul tekkinud juba rauaaja vanemal poolel, igal juhul on ta vanem kui 100 aastat. "Musta mulla mäele" Kahtla ümbruses juhtis arheoloogide tähelepanu kodu-uurija O. Reis Asvast. 1981. a suvel kontrollis kohta arheoloog V. Lõugas, kelle soovitusel esitati koht kaitse alla võtmiseks. Mälestisele on koostanud passi 1981. a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval.