1244 Pritsimaja • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Pritsimaja Pritsimaja (2) Vene kabeli nurgakivi tseremoonia 14. nov. 1888 Vana-Viru tänava poolne külg hilisemate juurdeehitustega. Foto: juuni 2012
Mälestise nimi Pritsimaja
Mälestise registri number 1244 Mälestise vana number 4
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ajaloomälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995
Katastrikood
Aadress
Fotokogu
Inspekteerimised

Seisund: hea
Inspekteerimise kuupäev: 30.08.2012
Inspektor: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist, Helen Kallaste

Kirjeldused

Liik: Mälestise ajalugu

Pritsimaja ehitati 1871-72 arhitekt Ferdinand Kordese projekti järgi krohvimata paehoonena, esindades nn materjalieheduse printsiipi, mis levis 19. saj II p eriti ühiskondlike hoonete juures. Nagu näha 1888. aastast pärineval fotol, ehitati hoone algselt praegusest lühemana. Viru tänava poolne risaliidiga osa lisati hiljem, kuid juba enne 19. saj lõppu. Mainitud fotol on näha ka pritsimaja taga olnud puidust torn, nn ronijate harjutustorn (valmis 1874, lammutati 1928).

Kahekorruselise juurdeehituse Vana-Viru tänava pool projekteeris 1922 arhitekt Georg Hellat. Selle ette rajati 1980. aastate algul veel ühekorruseline juurdeehitus Eesti Tuletõrjemuuseumi jaoks (asutatud 1974).

Tallinna Tuletõrjeühing (asutatud 1862) paigaldas pritsumajale 2002 mälestustahvli ühingu asutajale Carl Theodor Hollandtile.

Sisestatud: 31.08.2012

Liik: Mälestise kirjeldus

Kahekorruseline, kandilise viiekorruselise torniga historististlik paekivihoone

Sisestatud: 31.08.2012

Liik: Mälestise tunnus

Eesti vanim säilinud pritsimaja. 19. sajandi II poole paearhitektuuri näide.

Sisestatud: 31.08.2012