1245 Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised Peeter Pauli kirikuga, 1246. a.-20. saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised Peeter Pauli kirikuga, 1246. a.-20. saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 1245 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis |
Arvel | 21.06.1995 |
Registreeritud | 20.09.1995 |
X-koordinaat | 542473.25 |
Y-koordinaat | 6589115.12 |
Mälestise vana number | 804-k; Arh. nr. 117 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 04.03.21
Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas
|
Märksõna(13)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Klausuur, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Klooster, Klausuur, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917, 1918-1939, 1940-1991.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Suurepärane näide keskaegsest sakraalarhitektuurist, dominiiklaste Katariina klooster on vanim all-linna kloostrikeskus. |
Kirjeldus Kloostrihoonestik koondus ümber nelinurkse sisehoovi, mida piirasid kolmest küljest ristikäigud. Põhjaküljel oli refektoorium. Klausuuri lõunaküljele jäi kirik, mis oli mõõtmetelt Tallinna suurim. Pühakoda oli piklik ristküliku kujuline kodakirik. Basiilikat meenutades oli kesklööv külglöövidest poole laiem ja arvatavasti kaetud tähtvõlvidega. Kiriku idaosa moodustas kõrgkoori, mille alla oli ehitatud kabelilaadne võlvitud kelder. Kiriku idaseina lõpetas kesklöövi laiune hulknurkne apsiid. Erakordselt rikkaliku kujundusega on kaks kiriku lääneportaali. Lõunapoolne portaal on kaunistatud reljeefse friisiga, millel realistlikult käsitletud leheornament, maagilised masklõustad ja lehe- ning roosimotiivid. Suure keskteljel paikneva peaportaalil on kujutatud fantastilisi lendlohesid ja koeri, viinapuu- ning tammelehtede põiminguid. Kloostri klausuurist ja kirikust on säilinud fragmendid, seal hulgas osa klausuuri sisehoovi ümbritsenud ristikäigust ja portaalidega müürilõigud kiriku lääneosas. |
Ajalugu Dominiiklaste Katariina klooster on vanim all-linna kloostrikeskus, mille asutasid Skandinaaviast lähetatud dominiiklased 1246. aastal. Kasutamiseks antud krunt paiknes jutlusmunkadele sobivalt turuplatsi ja toonase sadama rahvarikkas läheduses. Esialgsete puitehitiste asemele hakati kivist hooneid ehitama 13. sajandi teisel poolel ja 14. sajandi algul. Traditsioonidekohaselt kavandatud kloostrihoonestik rajati nelinurkse sisehoovi ümber. Lõpliku ilme sai klausuur algkiriku asemele ehitatud uue suure kiriku valmimisega 1400. aasta paiku. Uue kiriku sisse jäänud algkirik lammutati oletatavasti 1414. aastal seoses uue kiriku võlvimisega. Viimasena valmis kirikust apsiid. Reformatsiooniga lõpetas klooster 1525. aastal tegevuse. 1531. aastal kirik põles ja jäi varemetesse, kiriku müürikasti hakati ehitama elamuid. 1844. ja 1861. aastal toimusid kirikus suuremad varingud. Aastatel 1841-44 ehitati refektooriumi kohale uus neogooti stiilis Peeter-Pauli kirik, mille fassaad sai 1920. aastal neoklassitsistliku kujunduse. Kloostri klausuur konserveeriti aastatel 1958-65. |
Meedia - Ringkäik Tallinna dominiiklaste Püha Aleksandria Katariina kloostis (Meie Pärand 2012) |