Mälestise tunnus

Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Kirjeldus

Hiietantsijate kohta asub Metsaääre küla Hiie talust u 150-200 m loodesihis, Rauniku mäel, selle läänepoolsel veerul.

Rauniku mäel algab Metsaääre küla kalmistu. Kalmusid (raunasid) on siin kaunis tihedasti, millest ilmselt mägi ka oma nime saanud. Mullakiht on u 30 cm paks, selle all kohe paas. Mägi on kaetud üleni tiheda sarapuu padrikuga. Rauniku mäe idakülg, eriti lõunaosas on kaunis järsk - 3-4 m kõrge ja paiguti üleni kaetud umbes peasuuruste ning suuremate raud- ja paekividega. Kallak on umbes 20-30 kraadi ja 3-4 m kõrge, nii et mäe külg nagu kivikattega linnamäe valli meelde tuletab.

Umbes 20 m samast kivisest mäeveerest Rauniku mäe tipul asubki "Hiietantsijate koht". See on ovaalne ring suurtest raudkividest, mis tublisti maasse vajunud, keskmiselt 20-50 cm maapinnast välja ulatudes. Kiviringi läbimõõt põhja-lõuna suunal on 21 m, ida-lääne suunal 29 m. Kivijala laius 1,5-2 meetrit. Ovaali sisemuses on tasane muru. Kiviringi ja selle ümber kasvab tihe põõsastik. Hiietantsijate koha ja Rauniku mäe idaveeru vahel on kümmekond põõsastega läbikasvanud rauna, mille hulgas ka suuremaid raudkivisid, mis mahult suuremad kui kalmeraunad.

Hiietantsijate kohast räägitakse, et seal kiviringi sees vanasti tantsimas käidud, mida Hiiel käimiseks nimetatud, tantsijaid endid nimetatud aga hiietantsijateks. Kiviringist mõnikümmend sammu idapoole, suure üksiku männi läheduses kasvanud vanasti suur tamm, mille känd ca 1912. aastal karjapoiste poolt ära põletatud, nii et selle aset enam üles ei ole võimalik leida. Rahvajutu järele olla tamme juurde, kivide alla keegi tüdruk maetud, keda kunagi vanasti röövlid Hiietantsijate kohal kinni võtnud ja ära tapnud.

Hiietantsijate koha kohta võiks veel täheldada, et erilist sissekäiku ovaalis ei näi olevat. Paari meetri laiune madalam koht asub kiviringi lääneosas, kus kivid pea üleni maasse vajunud.
(Kirjelduse allikas: Karja kihelkonna muinasjäänused. 1922. F.Leinbock; AI arhiiv)

Asukoha kirjeldus

Ohverdamiskoht paikneb Metsaääre külas, Hiie talukohast põhja pool, maastikus kõrgemal kohal. Ohverdamiskohast põhja poole jääb arheoloogiamälestis Ohverdamiskoht "Hiiekohti" reg nr 12467.

Ajalugu

Hiietantsijate kohta on hiiekohana kasutatud II aastatuhandel pKr. Ohverdamiskohta on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 50. Riikliku kaitse alla võetud esmalt 1964. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.