Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Ajalugu

E. Blumfeld, A. Luha, A. Tammekann. Koguteos: Saaremaa. Tartu 1934.
/.../ Laibamatustega maa-alune kalmistu asub Tooma talu maal, umbes 300-400 m põhja pool suurt maanteed, Jaani ja Pendu vabadikkude vahel seljandikul, millest liivaveol on leitud luustikke ja mitmesuguseid muinasesemeid (arvatavasti on siit pärit m.s 2 kolmnurkpeaga nõela ja kettvöö) /.../

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.